07.06.2010 toimus KUMU auditooriumis üleriigilise planeeringu lähtekohti tutvustav avalik arutelu ja konverents „Eesti 2030+ Milline on meie ruumilise arengu visioon?“ (päevakava).
Konverentsi ettekanded
- Regionaalminister Siim Kiisleri avasõnad
- Jukka Noponen - Visioonidest ja väljakutsetest
- Ott Pärna - Eesti kasvuvisioon 2018
- Jussi S Jauhiainen - Regioonide arengu teadlikust suunamisest
- Marju Lauristin - Inimkeskne ruum
- Kaur Lass - Eesti 2030+ visiooni esitlus
- Pilte konverentsilt
- Konverents meedias
Arutelu ruumilise arengu visiooni teemal
Visioonikonverentsil esitleti esialgset ruumilise arengu visiooni ja küsiti selle edasiarendamiseks vastukaja.
Pärast konverentsi koostati tagasiside alusel täiendatud ruumilise arengu visioon.
Mida arvad ruumilise arengu visiooni esialgsest versioonist Sina?
Kas Sul on ettepanekuid selle täiendamiseks või muutmiseks?
Palume soovi korral arvamust avaldada järgnevalt kommentaari vormis.
Näitena on Kaur Lassi esitluses toodud Tallinn-Helsinki suue. Sama näidet saab vaadata ka negatiivses kontekstis – kui Viimsis on reserveeritud vajalik kanal, siis sama kanal Maardus on uusehitistega maakonnaplaneeringu kehtivusajal efektiivselt blokeeritud. Ning maavanem, kes järele peab valvama, ei märganud või ei tahtnud seda märgata (viide pigem tollase maavanema ja Maardu linnapea erakondlikule kuuluvusele).
Seega on kaks võimalust, kas lammutada Maardu alas siis kui kanal aktuaalseks kujune, või minna alternatiivsele kanalile – näiteks seoses Muuga piirkonna graniidikaevandamise kavadega, ühendades graniidikaevanduse raudteetunneliga.
Kuid isiklik arvamus on, et kui lennu- ja rongipiletite hinnavahes olulist muutust ei tule, ning kui Islandist piisavalt tuhka ei lennutata, ei saa ka tunneliteema edasist arengut. Laevaliiklus pakub ka piisavalt kiiret alternatiivi nii, et pigem tuleks püüda esmalt käivitada veeremi ülevedu laevaga. Kui selles ilmnevad mahupiirangud, tasub edasi vaadata.
Täname kommentaari eest. Tallinn-Helsinki ühendust on oluliseks peetud nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvahelises kontekstis, näiteks VASAB (Visions and Strategies Around the Baltic Sea) strateegias. Üleriigilise planeeringu transpordi teemarühm on tõstatanud küsimuse Tallinn-Helsinki raudteeühenduse ja tunneli planeerimise vajalikkuse kohta ning jõudnud järeldusele, et nende rajamise võimalus tuleks jätkuvalt säilitada.
Täpsemalt on võimalik Tallinn-Helsinki ning teiste rahvusvaheliste ühenduste kohta lugeda üleriigilise planeeringu transpordi teemarühma põhiteesidest, mis on kättesaadavad Eesti 2030+ kodulehekülje jaotuse „Planeeringu materjalid“ all.
Lugupidamisega,
Anni Konsap
Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik
Üldse ei ole käsitletud multimodaalset logistikat. Ehk siis – ühendust eri transpordiliikide vahel. Paar näidet tasuks kirjeldada – Ülemiste sõlm (lennuk, rong, buss); Ämari-Paldiski kompleks. Ämari puhul tasuks rõhutada veel – Tallinna Ülemiste alternatiiv (mitte ainult juhul, kui Ülemiste tehnilistel põhjustel ajutiselt suletud on), ühendus raudteega (vajalik vaid üks ca 5 km otselink Ämarist Keila ehk Kulna suunal) mis tagaks pooletunnise rongiühenduse Tallinna kesklinna ning logistiline potentsiaal koos Paldiski sadamaga.
Lauristin kirjeldab ajakirjanduses Kesk-Eestisse lennujaama rajamist – selge on, et Ülemiste vajab alternatiivi kuna poolakate õhurünnakud meie joogiveeressursile on sagenenud. Samuti on probleemne müranivoo stardiraja pikenduse all (suunad veepuhastusjaama piirkonnast Mustamäele (Mustika) ja Nõmmele koos riskiga, et mõni lennuk asustatud alal alla sajab. Lennujaam ise kinnitab, et on valmis kolima kuigi alles siis, kui tänase maakasutuse ala maa hind katab kolimiskulud. Seegi realistlik alternatiiv. Kuid kuhu? Kui E2030 ei sisalda vastust (tõenäoline ei ole selleks ajaks kolimine, kuid olen veendunud et uue koha ettevalmistustöödega tuleb alustada), siis peaks planeeringuga algatama vajalikud uuringud uue koha väljaselgitamiseks. Ning vajalikud planeeringud mis reserveeriks esmalt ala enda, müratsoonid ja transpordikoridorid.
Multimodaalset logistikat on üleriigilise planeeringu transpordi teemarühmas arutatud. Käsitletud on Ülemiste liiklussõlme ja erinevate transpordiliikide ühendamist. Lisaks on teemarühm leidnud, et Tallinna rahvusvahelise lennujaama varulennuväljana on otstarbekas kasutusele võtta Ämari lennuväli, mis tingib vajaduse luua ka raudteeühendus Tallinnaga. Lennujaama kolimist ei ole planeeringus hetkel ette nähtud, kuid planeeringu edasisel koostamisel kaalume kindlasti Teie ettepanekut.
Ka transiitvedude osas on multimodaalset logistikat, ennekõike raudtee ja sadamate koostoimet, peetud väga tähtsaks. Sellest tuleneb ka prioriteet panustada Tallinn-Tartu raudtee kiirele kaasajastamisele, kuna raudteevedude suurendamiseks Venemaa suunas on just Tartu kaudu parimad võimalused. Täpsemalt on võimalik multimodaalse logistika ja lennunduse teemadel lugeda üleriigilise planeeringu transpordi teemarühma põhiteesidest, mis on kättesaadavad Eesti 2030+ kodulehekülje jaotuse „Planeeringu materjalid“ all.
Lugupidamisega,
Anni Konsap
Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik
Jauhiaise slaidid on huvitavad, kuid kahjuks on koridorilise linnaruumi illustratsioonil raudteevõrgustik, mis praeguseks üles võetud. Ning puudub RB2 (või 3) ehk otse Riiga suunduv liin.
Valglinnastumine ja ääremaastumine. Kas nende protsesside vastu on vajalik/võimalik võimelda? Kas tulevik on linnades kontsentratsiooni mõttes või hajutatuse mõttes.
Esimene tähendaks eelisarengut linna sees, teine on juba toonud kaasa liikluse väga suure tõusu linna piiril (mida ei talu ei linna suubuvad magistraalid ega linnasisene võrgustik).
Tuleb märkida, et nimetatud slaidid ei kajasta otseselt planeeringu sisu ja valikuid. Planeeringu lõppversioonis esitame kindlasti korrektsel viisil nii Rail Baltic kui muude raudteega seonduvad valikud.
Üleriigilise planeeringuga soovime ennekõike saavutada seda, et hajalinnastunud ruumis oleks ühtseks tervikuks seotud kompaktsed linnad, neid ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. Meie arvates peaks praeguste kompaktsete asulate areng kulgema kvaliteedi, tihendamise ja seostatuse suunas, vältides valglinnastumist. Samas seame eesmärgiks elukeskkonna kvaliteedi tõusu ja teatud linlike elumugavuste parema kättesaadavuse ka hajaasustuses. Selle saavutamisele aitab oluliselt kaasa keskkonnasõbralik transpordikorraldus (sh raudtee eelisareng).
Lugupidamisega,
Anni Konsap
Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik
Multimodaalsuse arendamisel oleks kindlasti mõistlik mõelda ka sellele, kus inimesed reaalselt aastal 2010 (või 2030, aga mitte 1920) rohkem liiguvad. Näiteks tõi Juhani Seilenthal EPL-is (http://prahijaht.epl.ee/artikkel/588497; HTML ei tööta) välja geniaalse lahenduse pikendada Balti Jaama liini Viru Keskuseni, vajalik oleks rööpad ja bussijaam ühendada ka Tartus ja Pärnus (Euroopas on tihti ka väikestes linnades mitu jaama, kus siis vajadusel käib lühike rong vastavalt pika rongi sõidugraafikule “suurde raudteejaama”)