Planeering Eesti 2030+

Esimene üleriigiline planeering “Eesti 2010” valmis aastal 2000. Kümme aastat pärast selle heakskiitmist lõppes planeeringuga reguleeritud periood ja selle tegevuskava kaotas oma ajakohasuse. Märgatavalt oli muutunud nii maailm meie ümber kui ka olukord Eestis. Seetõttu vajas Eesti uut üleriigilist planeeringut.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamise algatas Vabariigi Valitsus 04.02.2010.

Planeering „Eesti 2030+” valmis Siseministeeriumi planeeringute osakonna koordineerimisel. Selle valmimisse andsid oma panuse paljud eri valdkondade eksperdid ja ametnikud, maa- ja omavalitsused ning teised huvitatud isikud, keda kaasati ja teavitati kodulehe ja avalike ürituste kaudu.

„Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada otstarbekas ruumikasutus Eesti kui terviku mastaabis ning seada keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks.

Peamine püstitatud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.

Eesti ruumilise arengu visioon: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.

Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on:

1. Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng

  • Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine;
  • Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu.

2. Head ja mugavad liikumisvõimalused

  • Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil;
  • Tagatud on kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga;
  • Erinevaid transpordiliike kasutatakse tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega.

3. Varustatus energiataristuga

  • Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult;
  • Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega;
  • Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

4. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine

Planeering „Eesti 2030+“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 ja kehtib seni, kuni koostatakse uus üleriigiline planeering.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s