Õiguslikud alused

Üleriigilise planeeringu õiguslik alus tuleneb kuni 30.06.2015 kehtinud Planeerimisseadusest, mille § 6 lg 1 sätestas, et üleriigiline planeering on planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas ka üleriigilise planeeringu peamised ülesanded, milleks olid:

1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine;
3) asustuse arengu suunamine;
4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine;
5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi  roheline võrgustik ) aluste kujundamine;
6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.

Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 6 lõikele 3 pidi üleriigilise planeeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.

Seaduse § 10 lg 2 järgi algatas üleriigilise planeeringu koostamise Vabariigi Valitsus ning andis koostamise ülesandeks Siseministeeriumile.

Seaduse § 24 lg 1 kohaselt kehtestas valdkonna eest vastutava ministri esitatud üleriigilise planeeringu Vabariigi Valitsus.

Advertisements